Tegemist on juba traditsiooniks saanud seminariga, kus aineõpetaja räägivad oma kogemusest IKT kasutamisel. Teine päev on pühendatud iPADidele ning kohal on ka külalised välismaalt.
I päev - 26.08.2014.a.
"IKT areng läbi õpetaja silmade" Juta-Tiia Mägi
Rootsi keele õpetaja Juta-Tiia Mägi on IKT-d kasutanud pikki aastaid. Läbi on katsetatud palju erinevaid keskkondi ning meetodeid. Millised aga on aastate jooksul ajahambale vastu pidanud ja tõesti töötavad saab ettekandest ülevaate.
Väljakäidud mõte ja tõde: IKT on vahend, mitte eesmärk :)
Soovitused tundide läbiviimiseks arvutiklassis:
- "anna õpilasele õng ja õpeta ta kala püüdma"
- hoolikas tunni planeerimine on kõige alus
- tagasiside küsimine (Mentimeter)
"IKT lõimimine ainekavadesse" Tiivi Pikhof
Gustav Adolfi Gümnaasiumis ei ole eraldi arvutiõpetuse tunde. See tähendab seda, et IKT peab olema lõimitud ainekavadesse ning kõik õpetajad vastutavad selle eest, et vajalikud oskused saaksid omandatud. Õppejuht Tiivi Pikhof on terve õppeaasta selle nimel tööd teinud, et kaardistada õpetajate tegemised ning panna kirja ainete ja klasside kaupa omandatud IKT oskused.
Esitlus:
IKT õpetusega taotleme GAG õpilase kujunemist:
- nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks;
- uuendusaltiks;
- kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas toimetulevaks inimeseks.
IKT õpetus on lõimituna läbi kõikide õppeainete, kõikide õpetajate ühistööna ning kõikides kooliastmetes.
Referaadi tegemine hõlmab erinevaid IKT ja teisi olulisis oskusi ja pädevusi.
- Tekstitöötlusprogrammi oskused, mida arvutit eesmärgipäraselt kasutav õpilane peab valdama.
N: Teksti sisestamine, kirja suurus, kirja stiil, rea- ja lõiguvahed, kopeerimine ja kleepimine, pildi lisamine ja suuruse muutmine, salvestamine, sisukorra tegemine jne.
- Interneti kasutamisoskused.
N: Erinevad otsingumootorid, vajaliku info otsimine ja leidmine, turvalisus, erinevate allikate usaldusväärsus jne.
- Oskus eristada olulist ebaolulisest.
- Funktsionaalne lugemisoskus.
- Iseseisev õppimisoskus.
N: Soov uut teada saada, soov ise vastuseid leida, teadmistejanu.
- Aja planeerimisoskus.
- Vastutustunne.
- Lugupidamine autoriõigustesse.
N: Kasutatud pildi ja tekstilõigule viitamine.
- Tabeli koostamine tabeltöötlusprogrammiga.
Et õppimine toimuks järk-järgult ja süsteemselt.
Otsustati:
- Ära määratleda kõige olulisem eesmärgipärase arvutikasutamisoskuse saavutamiseks ja juba praktikas läbitud parima kogemuse.
- Jagada pädevuste saavutamine ära klasside ja õppetoolide vahel.
- Panna kirja võimalikult täpselt, et õpetajal oleks lihtne.
- Jätta õpetajale vabadus soovi ja huvi korral suuremaks IKT alaseks tegevuseks või mõneks muuks arenduseks.
ALGKLASSIDE ÕPETAJAD LAOVAD VUNDAMENDI, MILLELE VANEMATE KLASSIDE ÕPETAJAD HAKKAVAD MÜÜRI EHITAMA.
Näide:
Arvuti kasutamise- ja internetiturvalisus ning autoriõigused - alates 1. klassist
Tekstitöötlus (Word) - alates 1. klassist
Tabelitöötlus (Excel) - alates 2. klassist
Esitlused (PowerPoint) - alates 2. klassist
E-kiri alates (lahti seletada, kuidas kirjutada e-kirja jne) - 2. klassist
GoogleDocs alates - 4. klassis
Failihaldus alates - 2. klassist
Interneti kasutamine - alates 1. klassist
Erialased aineprogrammid - alates 1. klassist
Multimeedia alates - 1. klassist
E-õpikeskkonnad (Loovtööd Moodles)
Mõistekaart
Referaatide vormistamine – alates 3. klassist
Igasse tundi läbivalt lõimitud arvuti kasutamise- ja internetiturvalisus ning autoriõigused.
1.
|
2.
|
3.
|
4.
|
5.
|
6.
|
7.
|
8.
|
9.
|
10.
|
11.
|
12.
|
13.
|
14.
|
15.
|
16.
|
17.
|
18.
|
19.
|
20.
|
21.
|
22.
|
23.
|
24.
|
25.
|
26.
|
27.
|
28.
|
29.
|
|
"VOSK (võta oma seade kaasa) abil Underit otsimas" Anu Kell
Tänapäeva innovaatilises maailmas muutub aina olulisemaks meid ümbritsevas infotulvas orienteerumine ja vajaliku teabe ülesleidmine. Selle jaoks on abiks kõikvõimalikud nutiseadmed. Ettekandes keskendume sellele, kuidas õpilased suunata nutitelefone, iPade jm vahendeid kasutama mitte ainult meelelahutuslikul, vaid ka informatiivsel teadmispõhisel meetodil. Antud ettekanne esitab ühe võimaluse, kuidas juhendada õpilasi koolis õpitud eesti kultuuritegelaste jälgi otsima ja leidma, kuid sama põhimõtet saab rakendada mis tahes õppeaines. See on üks võimalusi tunnis omandatud teooriat praktikasse rakendada ja laiendada õpilaste silmaringi neid tegutsemisele ja huvitava lisainfo leidmisele suunates, et teoorias õpitu muutuks elavaks teabeks.
Esitlus:
BYOD – bring your own device
VOSK – võta oma seade kaasa
Milleks?
- Võimalus ära kasutada tänapäevaseid tehnikavahendeid, mis enamikele õpilastest on kättesaadavad (nutitelefon, i-Pad vms)
- Viia tund klassiruumist välja
- Muuta tund huvitavamaks / mitmekesisemaks / tavapärasest erinevaks
- NB! Võimalik rakendada paljudes ainetes
1. etapp – sissejuhatus
- Moodustada klassi õpilastest rühmad
- NB! Jälgida, et et igas rühmas oleks vähemalt üks kvaliteetne nutitelefon / i-Pad vm seade, millega saab pildistada ja infot otsida
2. etapp – materjali kogumine vastavalt etteantud töölehele
- Jagada õpilastele töölehed
- Fikseerida koolimaja juurest lahkumise aeg
Ülesannete koostamise printsiibid:
- anda ülesanded objektide kohta loogilises järjekorras;
- kujundada eri rühmadele eri trajektoor;
- ühte objekti külastab erineval ajal mitu rühma, kellel on erinevad tööülesanded
- siduda leitud / nähtud objekt kirjandustundides läbivõetud materjaliga
Näide:
- Keerake Harju tn lõpuosast paremale Rüütli tänavale ja otsige üles Rootsi-Mihkli kirik. Milleks see hoone algselt oli ehitatud? Millal ja miks kolis sinna Rootsi-Mihkli kirik? Kus Rootsi-Mihkli kirik enne asus? Mis oli selles kirikus Nõukogude ajal? Millal Rootsi-Mihkli kirik taastati?
- Liikuge Rootsi-Mihkli kiriku juurde (Rüütli tn). Kirjeldage võimalikult detailselt Rootsi-Mihkli kiriku välisust. Meenutage kirjanduse tundidest, kuidas seostub see kirik Marie Underiga.
Kui kõik objektid on üles leitud ja ülesanded täidetud, minge tagasi kooli juurde ja fikseerige saabumise aeg.
3. etapp – rühmatööna esitluse koostamine ja suuline ettekanne; valmisolek vastata küsimustele
Koostada leitud / vaadatud objektidest ja juurdeotsitud infost + õppekäigul tehtud fotodest esitlus, mida kannate terve rühmaga klassikaaslastele suuliselt ette
Näide:
Koostage läbitud ülesandest PowerPoint vm esitlus ning olge valmis seda teisipäeval, 27. mail 2014 rühmatööna kirjanduse tunnis suuliselt kogu klassile ette kandma. Ettekandes tuleb igast objektist rääkides kasutada kultuuriloolisel õppekäigul tehtud pilte, millel on näha rühmaliikmed, kuid töö ilmestamiseks võib kasutada ka muid materjale. Ettekande alguses peab olema ära nimetatud 22. mail koolimaja juurest lahkumise ja (vana)linnas projektitöö lõpetamise aeg + kõikide rühmaliikmete nimed.
4. etapp – kuulamine, küsimuste esitamine, kommenteerimine, vigade märkamine, konspekteerimine, materjali omandamine
- Õpilastel, kes kuulavad ettekannet, on ülesanne märgata vigu, vajadusel esitada küsimusi, konspekteerida.
- Ettekanded panin üles oma kodulehele, kust sai ka õppida (nt puudujad).
5. etapp – kirjalik tagasisidetöö
- Projekt lõppes väikese kinnistava kirjaliku tööga.
Näide:
Väike kultuurilooline aastalõputöö 11.b klassile I variant
- Seletage lahti järgmised märksõnad, kasutades kaasõpilaste ettekannetest saadud teadmisi (võib kasutada ka mujalt omandatud adekvaatset informatsiooni):
- Rootsi-Mihkli kirik
- Mustpeade Maja
- Marie Underi monument
- Börsi käik – ajaloolised märgised: nimeta kolm kultuuriloolist seika, mida on kajastatud Börsi käigus
6. etapp – kokkuvõte ja õpilaste hinnang tehtud tööle (kirjalik või suuline) – mida selle projekti käigus õppisin
Hinne:
- 1. osa – kogutud materjali adekvaatsus;
- 2. osa – suuline ettekanne;
- 3. osa – kirjalik tagasisidetöö hinne
Märksõna: Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseumi FB leht
"1. klassi matemaatikaõpik ja IKT" Kaja Belials
Elame põneval ajal, kus paberõpikuid hakkavad välja vahetama digiõpikud. See suur muutus ei toimu aga kiiresti. Kaja Belials on tuntud matemaatikaõpikute autor, kes oskab anda hulga soovitusi, kuidas IKTd matemaatika õpetamisel kasutada.
I klassi lõpetaja teab ja tunneb:
- arvude järjestust 1- 100ni;
- lihtsamaid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid
- kuup, ruut, kera, ring, risttahukas, ristkülik, püramiid, kolmnurk
- õpitud suurusi
- sentimeeter, meeter
- gramm,kilogramm
- liiter
- euro, sent
- minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta,
- täis-, veerand-, pool- ja kolmveerandtund
- lugeda, kirjutada, järjestada võrrelda arve 100-ni
- määrata arvu asukohta arvude jadas 100-ni
- kasutada mõisteid suurem ja väiksem
- lugeda ja kirjutada järgarve
- eristada paaris- ja paarituid arve
- peast liita ja lahutada 20 piires üleminekuga kümnest
- peast liita ja lahutada täiskümneid 100 piires
- leida proovimise teel lihtsaimasse võrdustesse puuduvat arvu
- koostada, analüüsida ja lahendada ühetehtelisi tekstülesandeid
Geomeetria
- Kuup ja ruut
- Kera ja ring
- Risttahukas ja ristkülik
- Püramiid ja kolmnurk
- Hulknurgad
- Kõverjoon, sirgjoon, punkt ja sirglõik
Soovitatavad äppid:
1. klass õpib kujundeid ja eesmärk on märgata neid enda ümber
"Joonestamine Solid Edge´iga" Marju Liidja
Gümnaasiumile on loodud Moodlesse 35-tunnine joonestamise valikkursus, kus õpetatakse Solid Edge tarkvara. Marju Liidja on aastaid oma töösse lõiminud IKTd, kuid Solid Edge’iga puutus ta kokku esimest korda. Põnev nii õpetajale kui ka õpilastele oli katsetada õppematerjale ja Solid Edge programmi.
Esitlus:
"Kuidas 4.a klass filmi tegi" Katrin Mattheus
Katrin Mattheus on õpetaja, kes on kõik oma õpilased näitemänge tegema pannud. Samuti on igal nädalal selle tarbeks käidud arvutiklassis IKT-alaseid teadmisi omandamas. 4. klassi lõpuks otsustati teha rühmades filme. Õpilased ise kirjutasid stsenaariumi, filmisid, helindasid ja monteerisid.
"6.b programmeerimisprojekt" Ülle Salumäe ja Ingrid Maadvere
6.b on 1. klassist alates õppinud programmeerimist. Sellel õppeaastal tekkis õpetajatel idee panna õpilased ise erinevaid programme uurima. Tulemuseks oli palju toredat: esitlused, artiklid, reklaamvideod ja ekraanisalvestused. Eesti keele õpetaja Ülle Salumäe ja matemaatikaõpetaja Kerli Koppel kirjeldavad projekti lähemalt ning näitavad õpilaste loodud töid.
"Kuidas sünnib hea õppematerjal" Kristiin Sidok
Kristiin Sidok räägib sellest, kuidas sünnib käsitöös hea õppematerjal - materjal kõikidele aineõpetajatele kasutamiseks kindlate näidete ning abimaterjalidega tundidesse. Kuna läbivad teemad on õppekavas kõikidel õppeainetel samad, lähtutakse käsitöö õppematerjali koostamisel sellest, et kõik riikliku õppekava läbivad teemad saaksid erinevate aine teemade näol kajastatud. Seejuures on õppematerjali esitlemisel kasutatud teistlaadi tehnoloogilist lähenemist, koondades ühe aine teema kohta käiva informatsiooni kõik ühele interaktiivsele pildile.
Esitlus:
Millest alustada?
inspireerivad veebikeskkonnad ja nende kasutamine
Läbiva temaatika leidmine
Seos õppekava läbivate teemadega
Terviklikkus
Lihtsus
"Töötuba VOSK/BYOD - leiame kaasasolevatele nutivahenditele rakenduse" Tiina Naissoo
Aine: Bioloogia
Teema: Taime- ja loomarakk
Töö sisu: Uuri raamatust taime- ja loomaraku ehitust. Jäljenda rakud olemasolevatest vahenditest ja tutvusta nende ehitust. Tutvustus võta videosse.
Bioloogia õpik lk 8-9
Tutvustav video:
Taimerakk
Loomarakk
Ideideede jagamine, millises õppeaines ja mis teemal saaks antud töötoa näidist kasutada:
- Algklasside matemaatikas, näiteks võrdlemine (nööpidega), geomeetrilised kujundid
- Füüsikas vooluring
- Loodusõpetuses päikesesüsteem, planeedid
- ...
"Töötuba iPadid koostöös multimeediaga" Katrin Soika
Töötoa eesmärk:
ColARMix´i tutvustav video
Anatomy 4D tutvustav video:
BaiBoard HD on valge tahvel, kuhu saab lisada teksti, kujundeid ja pilte ning seda kõike on võimalik teha koostöös. Tahvlit saab jagada ning väga mugavalt koos täiendada
Tutvustav video:
"Töötuba Mentimeter, Videonot.es ja Todaysmeet" Ingrid Maadvere
Esitlus:
Seminaril osalesid Kersti, Mari, Maris ja Merle V.
